Õigusriik

Mis on õigusriik:

Õigusriigi põhimõte on seotud riigi võimuga. Just siis, kui seda võimu, seoses valitsejate otsustega, piirab seaduste kogum, paremal.

Õigusriigis peavad kõik põhilised inimõigused olema riigi poolt kaitstud: nii poliitilised, sotsiaalsed kui ka majanduslikud õigused.

Seadusandluse kaudu määratleb seadus, mida saab ja mida ei saa teha nii valitsejate kui ka kodanike suhtes. Õigusriigis ei saa otsus olla seadusega vastuolus, st seadust ei saa rikkuda.

Brasiilia on rahvuslikul suveräänsusel põhinev demokraatlik riik, mis on rahva suveräänsus. See on osalusdemokraatia, mis loodi 1988. aasta föderaalses põhiseaduses.

Juhatajate võimupiir

Õigusriigi põhimõte viitab valitsejate otsustusõigusele, st õigusriigi põhimõtte kohaselt ei tohiks ükski tegevus ega otsus olla vastuolus territooriumil kehtivate seadustega.

Samamoodi peavad kodanikud seadusi täitma kui elukorraldust organiseeritud ühiskonnas, samuti kuulub riigivõimu alla.

Võimu piir on tagamaks, et riigis kõige olulisem on kodanike õiguste tahe ja tagatis. Sellepärast ei luba seadus valitsejatel oma otsustes absoluutset vabadust omada.

Õigusriik ja seaduslikkuse põhimõte

Õigusriigi põhimõte on seotud ühe õiguse aluspõhimõtetega: seaduslikkuse põhimõttega.

Selle põhimõtte kohaselt ei saa keegi olla sunnitud midagi tegema või midagi tegema, kui sellel teemal ei ole õigusnormi.

Õigusriigi ja demokraatliku õigusriigi erinevus

Erinevus õigusriigi ja demokraatliku õigusriigi vahel on seotud nende väärtuste ja põhimõtete kaitsega, mis on kodanikele föderaalse põhiseaduse ja teiste seadustega tagatud.

Demokraatlikus õigusriigis, nagu ka õigusriigi põhimõtetes, peavad valitsejate otsused olema tehtud seaduse ja riigi õigusega kehtestatud piirides.

Nende erinevus seisneb selles, et demokraatlikus õigusriigis tuleb põhiseadusega kaitstud põhiõigusi kodanike õiguste kaitseks tehtavate otsuste puhul arvesse võtta.

Vaata ka demokraatia, õiguse ja loodusõiguse tähendusi.