Kasvaja

Mis on kasvaja:

Kasvaja (neoplaasia) on termin, mida kasutatakse ebanormaalse, liigse ja koordineerimata raku proliferatsiooni tähistamiseks, mis ei lakka, kui algne stiimul lõpeb.

Sõna "kasvaja" pärineb ladina kasvajast, mis tähendab turse.

Kasvaja päritolu on multifaktoriaalne, mida mõjutavad geneetilised ja / või keskkonnategurid. Sõltumata põhjustest on kasvajale iseloomulik rakkude võime vähenemine nende proliferatsiooni ja diferentseerumise adekvaatseks kontrollimiseks.

Kasvajatel on parenhüüm, kus kasvajarakud on, ja strooma, mis koosneb veresoontest, sidekoe ja kaitserakkudest nagu makrofaagid ja lümfotsüüdid.

Kasvaja parenhüüm vastutab selle patoloogiliste tagajärgede ja käitumise eest, samal ajal kui selle stroom võimaldab ja määrab selle kasvu.

Healoomuline kasvaja

Healoomulised kasvajad asuvad tavaliselt ühes kasvajamassis, mida piiravad kapslid või külgnevad kokkusurutud kuded, mis ilmnevad ruumilise hõivatuse ja kokkusurumise abil.

Nad ei põhjusta metastaaside ohtu (kasvajarakkude levikut ja kasvu nende päritolust kaugel asuvatel kohtadel) ja kirurgiliselt eemaldamata ei ilmne uuesti.

Nomenklatuuri puhul lisatakse sufiks "-oma" tavaliselt kasvajarakkude nimele (fibroom, kondroom, lipoom).

Pahaloomuline kasvaja

Pahaloomulised kasvajad võivad levida teistesse elunditesse (metastaasidesse) ja hävitada kõrvalolevad kuded, mis viib inimese surmani.

Pahaloomulist kasvajat nimetatakse ka "vähiks", mis tähendab "krabi" ladina keeles. Selle nime põhjus võib olla seotud asjaoluga, et krabi on tugevalt seotud peremeesorganismiga või kasvaja visuaalse sarnasusega sellega.

Nomenklatuuri puhul nimetatakse neid "sarkoomideks" (fibrosarkoom, kondrosarkoom) ja "kartsinoomid" (adenokartsinoom). Neid võib nimetada ka "diferentseerumata pahaloomulisteks kasvajateks", kui need koosnevad väikesest või eristamata rakust, mille päritolu ei ole täpne.