6 narratiivteksti omadused

Narratiivtekst on tekstitüüp, mis räägib faktide järjestusest, olgu nad siis reaalsed või kujuteldavad, kus tegelased tegutsevad teatud ruumis ja teatud aja jooksul.

Narratiivse teksti põhijooned on:

1. Jutustaja olemasolu

Narratiivtekstil on iseloomulik keegi, kes võib lugu rääkida. See on jutustaja roll tegevusele, mis hõlmab märke, aegu, ruume ja konflikte.

Jutustaja võib olla tähelepanelik ja rääkida faktidest ainult tema optika all, kuid võib olla ka lugu lugemiseks.

2. Tal on krunt

Samuti on narratiivil iseloomulik joon, mis kujutab / näitab ajaloo arengut, isiksuste ilmumist ja konfliktide olemasolu. Krunt võib olla lineaarne, mittelineaarne, psühholoogiline ja kronoloogiline.

Krundil on struktuur, mis võimaldab teksti lugemisel lugeda. See koosneb:

  • Esitlus või sissejuhatus, kus teksti autor esitab tegelase, koha ja kellaaja kujunemise;
  • Areng, kus räägitakse palju lugu, keskendudes tegelaste tegevusele;
  • Climax, mis on osa arengust, kus lugu jõuab narratiivi kõige põnevamale punktile;
  • Lõpetamine, kus ajalugu lõpeb ja kõik konfliktid ja sündmused annavad oma järeldused.

Vaata ka joonise tähendust.

3. omab märke

Narratiivtekstil on ka märke, mis on need, mis loovad lugu. Tähemärgid on narratiivi esmased elemendid, kuna nad vastutavad lugu arendavate tegevuste eest.

Nad klassifitseerivad end peamisteks tegelasteks, kes mängivad loo krundil olulist rolli; ja sekundaarsed tähemärgid, kellel on põhifunktsioonile lisafunktsioon või kes on põhilugu taustal.

4. Tal on teatud aeg

Narratiivil on ka kindel ajavahemik, mis on aeg, mil lugu toimub. See on seotud aja tähistamisega narratiivis.

Aeg narratiivis võib olla kronoloogiline, sündmuste järjekorras või psühholoogilises järjekorras, mida iseloomustab aeg, mil tegevus on juba juhtunud ja jutustaja mäletab ainult fakte.

5. toimub teatud ruumis

Narratiivtekst vajab ajalugu ajaloo jaoks. See ruum narratiivis võib olla füüsiline keskkond, nagu maja, linn või sotsiaalne keskkond, nagu pool.

Mõlemad on ruumid, kus võib olla lugu, mis hõlmab tegelasi ja konflikte.

6. Kõne

Narratiivil võib olla ka teatud tüüpi diskursus, mis võib olla otsene, kui iseloom ise räägib või kaudne, kui jutustaja häirib tegelase kõnet.

Lisateave Narrativa kohta.