5 Sürrealismi karakteristikud

Sürrealism oli 20. sajandi alguses Pariisis esile kerkinud avangardi kunsti liikumine Ida-ühiskonna ratsionalismi ja materialismi vastu.

Enim eristuvad omadused on järgmised:

1. Vaba mõtte väljendus

Surrealismi peamine moto oli mõtte vaba väljendus, mida valitsesid ainult alateadvuse impulssid. Ta põlastas loogikat ja oli vastuolus sel ajal ühiskonna korra ja moraali poolt kehtestatud standarditega.

Tema tööd ei piirdunud ainult plastikuga ja kirjandusega. Ta mõjutas ka kunstilisi ilminguid nagu teater ja kino.

2. Freudi teooriate mõju

Surrealistliku liikumise peamiseks tunnuseks on Sigmund Freudi psühhoanalüütiliste teooriate oluline mõju, kes hindavad teadvuse tähtsust inimese loovuse suurendamiseks.

Freudi jaoks peab inimene vabastama oma mõtte ühiskonna käitumismustritest tulenevast loogikast ja andma unistustele ja kõikidele, mida teadvusetu meile ütleb.

Lisateave psühhoanalüüsi kohta.

3. Kõrgem tegelikkus

Sürrealismi teine ​​oluline tunnus on tegelikkuse loomine, mis on parem kui ajastu ühiskondlik ühiskond, justkui oleks see reaalsus üle realismi.

Surrealismi põhieesmärk oli ületada kujutlusvõime ja loogilise traditsiooni piirid, mida kehtestasid alates renessansist kehtinud kunstilised ideed.

Lisateave renessansi kohta.

4. Teadvuse ja unistuste hindamine

Veel üks oluline sürrealismi punkt oli fantaasia väärtustamine, hullumeelsus ja tema töös kajastatud automaatne reaktsioon. Rohkem kunstnikke jäi üksi impulssiga, salvestades ainult seda, mis tuli meelde.

5. Abstraktsete elementide kasutamine

Surrealistlikel töödel olid iseloomulikud abstraktsed elemendid ja vormid, mis põhinesid kujutlusvõimel ja kujutlusvõimel.

Kunstnikud otsisid alati joonte ja värvide vahelist kujuteldavat universumit, kasutades selliseid funktsioone nagu optilised illusioonid ja kujutiste ja subtiitrite vaheline dissotsiatsioon.

Vaadake rohkem Sürrealismi ja Vanguardi kohta.