Nihilisus

Mis on nihilism:

Nihilism on filosoofiline doktriin, mis näitab äärmise pessimismi ja skeptitsismi võimaliku olukorra või reaalsuse ees. See seisneb kõigi religioossete, poliitiliste ja sotsiaalsete põhimõtete eitamises.

Nihilismi mõiste pärineb ladina sõnast nihil, mis tähendab "midagi". Selle algne tähendus saavutati tänu Friedrich Heinrich Jacobile ja Jean Paulile. Hiljem käsitles seda kontseptsiooni Nietzsche, kes kirjeldas seda kui "veendumuse puudumist, milles inimene leitakse pärast mis tahes uskumuse devalveerimist". See devalveerimine kulmineerub absurdsuse ja tühimuse teadvusega.

Nihilisus kujutab endast kriitilist suhtumist sotsiaalsete konventsioonide suhtes. Termin ilmus esimest korda Turgenevi kirjanduslikus töös "Isad ja pojad". Selles kirjeldab tegelane: "Nihilist on mees, kes ei keera ükskõik millise asutuse ees ega aktsepteeri ühtegi põhimõtet ilma uurimiseta, sõltumata sellest põhimõttest."

Venemaal kasutati Aleksander II valitsemise teisel poolel revolutsioonilisele liikumisele mõistet "nihilist". Pisarevi ideede järgijad nõudsid varakult nihiliste, et sotsiaalse arengu realiseerimine on võimalik ainult ühiskonna teaduslikust ülesehitusest.

Alates 1870. aastast on mõned nihilismi järgijad võtnud vastu radikaalsemad protestivormid, mille mentaliteet langeb kokku anarhistliku liikumisega. Sellele vaatamata ei olnud kõik nihilistid revolutsioonilistesse rühmadesse, vastupidi sellele, mida paljud inimesed väitsid.

Vaadake anarhia tähendust ja tean anarhistliku isiku mõningaid omadusi.

Moraalne, eetiline, eksistentsiaalne, poliitiline ja negatiivne nihilisus

Moraalne nihilism (või eetiline nihilism) koosneb vaatepunktist, milles ühtegi tegevust ei saa pidada moraalseks või ebamoraalseks.

Eksistentsiaalne nihilisus tähendab, et inimese olemasolu ei oma mingit tähendust ega eesmärki ning seetõttu ei peaks inimene otsima selle olemasolu tähendust ja eesmärki.

Poliitiline nihilisus põhineb asjaolul, et kõigi poliitiliste, usuliste ja sotsiaalsete jõudude hävitamine on parema tuleviku jaoks hädavajalik.

Negatiivne nihilism, mis tõi kaasa kõik teised, seisneb maailma eitamises, mis on meeltele tajutav, otsima ideaalset maailma, paradiisi. See sai alguse tänu platonismile ja kristlusele.

Nietzsche ja nihilism

Nietzsche sõnul eeldab nihilisus kristliku jumaluse ja selle põhimõtete surma. Seega erineb inimene nende doktriinide moraalsetest väärtustest ja reeglitest.

Nietzsche jaoks on nihilismi kahte tüüpi: passiivne ja aktiivne. Passiivset nihilismi võib vaadelda kui teatud liiki evolutsiooni, kuigi väärtusi ei ole. Teisest küljest muudab aktiivne nihilism kõik oma väed moraali lammutamiseks, kus kõik peitub tühisuses ja absurd on võimas ülekaal, nii et nihilistil on vaid lahendus, et oodata või põhjustada oma surma.

Passiivne nihilisus on Schopenhaueri nihilisus, kus inimesele pole midagi mõtet, elu on lahing. Nietzsche eesmärk on anda aktiivsemale nihilismisele rohkem tähtsust kui passiivne, mis näitab, et inimene on tugevam, teades, et maailmal puudub tähendus. Ainult sel viisil saab inimene luua uusi sobivaid väärtusi.