s Proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtted

Millised on proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtted:

Proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtted on ettekirjutused, mis suunavad õigussüsteemi kohaldamist, et see vastaks konkreetsele olukorrale asjakohasel ja proportsionaalsel viisil.

Proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtted tagavad kohaldamise ja seaduse eesmärgi kooskõla, tagades selle õiglase kasutamise. Seetõttu nimetatakse neid põhimõtteid ka ülemäärase põhimõtte keeluks .

Proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtteid peetakse õiguse üldpõhimõteteks ja seetõttu kohaldatakse neid kõikides valdkondades. Kuna aga neil on avalikus halduses korduvamaid taotlusi, siis neid on rohkem uuritud haldusõiguses.

Avaliku halduse osas on proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtted kaudsed föderaalses põhiseaduses ning need on sõnaselgelt sätestatud seaduse nr 9 784/99 artiklis 2, mis reguleerib haldusprotsessi föderaalsel tasandil:

Avalik haldus järgib muu hulgas seaduslikkuse, eesmärgi, motivatsiooni, mõistlikkuse, proportsionaalsuse, moraali, piisavalt kaitset, vastuolulisi, õiguskindluse, avaliku huvi ja tõhususe põhimõtteid.

Avaliku halduse all tuleb kolme valitsemisala (täidesaatev, seadusandlik ja kohtulik) mõista kõigis föderaalvaldkondades, samuti kaudse avaliku halduse üksustes (kohalikud omavalitsused, sihtasutused, avalik-õiguslikud ettevõtted ja segakapitalifirmad). Lühidalt öeldes peab iga riigitegevusega tegelev üksus tegutsema proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtete kohaselt.

Kas erinevus proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtete vahel on erinev?

Proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtete erinevuste osas ei ole doktriinis ja kohtupraktikas üksmeelt.

Suur osa doktriinist ja kohtupraktikast käsitleb neid põhimõtteid sünonüümidena, kuna need kaks mõistet väljendavad sama piisavuse ideed. See ühine seisukoht põhimõtetest ei piira instituutide mõistmist ega kohaldamist.

On autoreid, kes teevad tehnilisi erinevusi proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtete vahel. See aspekt on ka kohtupraktikas vastu võetud. Tema sõnul on proportsionaalsus meetme lõpetamine (ülemäära keelamine), kusjuures mõistlikkuse puhul võetakse arvesse: \ t

Piisavus : vastuvõetud meetme ja konkreetse juhtumi kokkusobivus.

Vajadus : meetme rakendatavus olukorra valguses.

Kõige ilmsem erinevus proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtete vahel on päritolu. Kuigi proportsionaalsus tuleneb Saksa õigusest, tekkis anglosaksi seaduses mõistlikkus.

Proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtete kohaldamise näited

Kuna need on üldpõhimõtted, saab proportsionaalsust ja mõistlikkust kohaldada kõikides õigusvaldkondades. Mõned näited on:

Haldusõigus : tervisekontrolli eest vastutav ametnik kontrollib supermarketit ja leiab ühe paki ühe riisi ühe päeva pärast. Juhtumi suhtes kohaldatavate karistuste hulgas kohaldab agent kõige tõsisemat ja keelab asutuse 30 päeva. Sel juhul võib supermarket omanik otsuse peale edasi kaevata, tuginedes mõistlikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele.

Kriminaalõigus : kriminaalõiguses, arvestades, et kohtunik peab järgima karistusmääruse eeskirju, keskenduvad mõistlikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtted seadusandjale, kes karistuse määramise hetkel peaks olema kooskõlas kaitstud õigusliku huviga. Seega ei tohiks kergete kuritegude eest vara vastu olla karistust, mis on suurem kui elu kuritegu.

Tööõigus : tööõiguses väljenduvad proportsionaalsuse ja mõistlikkuse põhimõtted näiteks õiglase põhjusena vallandamise korral. Õigussüsteem näeb ette, et sellise raske karistuse kohaldamiseks on vajalik tõsine üleastumine. Seega peab töötaja käitumine ja tööandja otsus olema proportsionaalsed.