Konservatism
Mis on konservatism:
Konservatism (nn konservatiivsus) on poliitiline ja sotsiaalne hoiak, mis püüab edendada traditsiooniliste väärtuste, tavade ja institutsioonide säilitamist.
Üldiselt hindab konservatiivsus traditsiooni, hierarhiat, autoriteeti ja omandiõigusi. Kuna traditsiooniliseks peetav olukord varieerub vastavalt kohale ja ajale, ei ole konservatismil fikseeritud universaalseid omadusi.
Konservatism keskendub stabiilsusele ja järjepidevusele, vastanduvale progressiivsele või revolutsioonilisele poliitikale. Seega on konservatiivne inimene keegi, kes kaitseb status quo püsivust või möödunud aja väärtuste tagastamist.
Konservatiivne hoiak võib esineda mitmes ühiskonna harus, nagu poliitika, religioon, majandus jne.
Poliitiline konservatism
Konservatism on üldiselt seotud parempoolsete poliitikatega ning pooldab eraomandi, isikliku rikkuse ja individualismi säilitamist.
Poliitikas ei püüa konservatiivsus vältida sotsiaalseid muutusi, vaid ainult neid, kellel on revolutsiooniline iseloom, millel on sügavad ja otsesed institutsioonilised tagajärjed. Selles mõttes mõistab poliitiline konservatism, et muutused peavad toimuma institutsioonidest ja mitte kunagi nende vastu.
Poliitiline konservatiivsus eeldab, et traditsioon, perekond, kool ja religioon peaksid olema aluseks, mille kaudu sotsiaalsed muutused peavad toimuma loomulikult ja järk-järgult.
Konservatism ja liberalism
Konservatism ja liberalism on variandikontseptsioonid, mis esinevad kolmes aspektis: klassikalises, sotsiaalses ja majanduslikus mõttes.
Klassikalises mõttes on konservatiivsus parempoolne ideoloogia, mida iseloomustab autoriteet, kord ja traditsioon, nagu klassikalises aristokraatias. Sotsiaalses aspektis on konservatiivsus positsioon, mis tõstab hierarhiat . Majandusvaldkonnas jaguneb konservatiivsus kolmele nõlvale:
- klassikaline majanduslik konservatism: see soodustab eliidi huve riigis
- fiskaalne majanduslik konservatism: keskendunud majanduslikule kokkuhoiupoliitikale (kulude kontrollimine eesmärgiga saada eelarve tasakaal)
- sotsiaalne majanduslik konservatism: see keskendub protektsionistlikule majanduspoliitikale
Liberalism on klassikalises kontekstis vasakpoolne ideoloogia, mis soosib vabadust, nagu klassikalises demokraatias. Sotsiaalselt soosib liberalism võrdsust. Majanduses on liberalismil kaks vormi:
- klassikaline majanduslik liberalism: põhineb täielikul majanduslikul vabadusel
- sotsiaalne majanduslik liberalism: põhineb majanduslikul võrdsusel
Konservatiivsete väärtuste näited
Siin on mõned näited klassikaliselt ja sotsiaalselt konservatiivsetest väärtustest:
Klassikalised konservatiivsed väärtused | Sotsiaalselt konservatiivsed väärtused |
---|---|
Majanduslik planeerimine | Sisserände piirangud |
Klassipõhine sotsiaalne hierarhia | Vastupidavus sotsiaalsetele programmidele |
Religiooni ja riigi eraldamine puudub | Sotsiaalne hierarhia soo, rassi ja etnilise kuuluvuse osas |
Protektsionism | Rõhuasetus natsionalismile |
Ei ole õiglane õiglasele kohtupidamisele | Turu kontroll |
Piiratud sõnavabadus | Isolatsioonism |
Inimõiguste prioriseerimata jätmine | Vastupidavus progressiivsetele poliitikatele |
Liberaalne konservatiivsus
Liberaalne konservatiivsus on majanduslik ja sotsiaalne ideoloogia, mis ühendab konservatiivseid poliitilisi elemente ja liberaalseid hoiakuid.
Liberaalne konservatiivsus kujutab endast klassikalist vaadet riigi minimaalsele sekkumisele majandusse, tagades kõigile inimestele vabaduse turul osaleda ja jõukust luua. Liberaalse konservatismi kohaselt ei saa üksikisikud olla teistes eluvaldkondades täiesti vabad, nõudes tugevat riiki, mis tagab korra ja arendab sotsiaalsete institutsioonide kaudu rahva kohustuse ja vastutuse tunnet.
Poliitilises mõttes vaadeldakse liberaalset konservatiivsust parempoolse (või mõõduka parema) ideoloogiana, mis toetab konservatiivseid kodanikuvabadusi ja sotsiaalseid hoiakuid, eelistades alati majandust.
Konservatiivsuse päritolu
Konservatism, mis on muutuste vastupanuvõime, sai alguse Euroopas XVII ja XVIII sajandil toimunud sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike revolutsioonide ajal.
Inglise revolutsioon 1640 ja Prantsuse revolutsioon 1789 olid vastutavad muutused maailma majandus paradigma ja sellest tulenev üleminek kaasaegsele maailmale. Just need progressiivsed liikumised tõid kaasa kapitalismi, mis muutis drastiliselt aja mõtlemist ja väärtusi, kõigepealt Euroopas ja seejärel mujal maailmas.
Nende revolutsioonide loomuliku tagajärjena tekkis konservatiivsuse ja progressiivsuse jagunemine, st need, kes kaitsesid olemasoleva korra ja poliitika säilitamist ning neid, kes toetasid muutusi revolutsiooniliste liikumiste kaudu.
Poliitilise ideoloogiana omistatakse konservatiivsuse päritolule sageli poliitilised filosoofid Richard Hooker, David Hume ja ennekõike Edmund Burke . Burke oli üks Prantsuse revolutsiooni peamisi kriitikuid, väites, et aja muutused hävitaksid ühiskonna ja traditsioonilised institutsioonid. Hiljem sai ta tuntuks kui "liberaalse konservatiivsuse isa", sest tal oli ideaalid, mis olid vastuolus Briti konservatiividega.
Konservatism Brasiilias
Brasiilias on konservatiivsus tihedalt seotud parempoolsete poliitiliste parteidega, kuigi väga vähesed osapooled nõuavad ametlikult konservatiive.
Esimene konservatiivsuse vorm Brasiilias toimus konservatiivide partei kaudu, mis loodi 1836. aastal ja mille eesmärk oli kaitsta riigi terviklikkust ja kustutati 1889. aasta vabariigi loomisega.
Praegu kaitseb Brasiilia konservatism traditsiooniliste institutsioonide, nagu perekond, religioon ja kool, tugevdamist ning hierarhia ja autoriteedi ideaalide väärtustamist. Arvestades, et eriti konservatiivseid parteisid ei ole, on konservatiivsus Brasiilias jälgitav poliitikute nagu Jair Bolsonaro, Silas Malafia või teiste evangeelse grupi liikmete kaudu.