Ego

Mis on Ego:

Ego filosoofilisest tõlgendusest tähendab iga I "I", st iga inimese isiksust .

Ego kontseptsiooni kasutatakse laialdaselt psühhoanalüüsi ja filosoofiaga seotud uuringutes. Psühhoanalüütilise teooria kohaselt on ego osa psühholoogilise mudeli kolmikust, mille moodustavad ego, superego ja Id.

Egot peetakse "isiksuse eestkostjaks", sest see on vastutav teadvuseta sisu vältimise eest teadvuse valdkonnas liikumise eest, mis käivitab nende kaitsemehhanismid.

Üks ego põhiülesandeid on Idi soovide ühtlustamine superego reaalsusega. Seega pärsib ego ID-le teadvuseta soove, mis on suunatud sellele suunatud karistuste "hirmule".

Ego on vastutav eristamise eest, mida üksikisik suudab realiseerida omaenda sisemiste protsesside ja ennast esindava reaalsuse vahel.

Ego, Superego ja Id vaheline erinevus

Kõik on osa psüühilise mudeli nn triaadist.

Ego, nagu öeldud, toimib "kaitse" mehhanismina ja areneb inimese interaktsioonist reaalsusega. See kohandab inimese primitiivseid instituute (Id) vastavalt elukeskkonnale. Samal ajal püüab see rahuldada Idi vajadusi ilma tema moraalsete väärtuste ekstrapoleerimiseta (Superego).

Id on inimese loomulik instinkt, so inimeste soovid, testamendid ja primitiivsed ajamid, mida Ego ja Superego filtreerivad.

Superego on Ego "nõustaja". See areneb indiviidi suhtlemisest reaalsusega ja esindab inimese moraalseid ja kultuurilisi väärtusi.

Loe lähemalt Ego, Superego ja Id vahelistest erinevustest.

Ego ja Freudi teooria

Ego on aluseks Sigmund Freudi klassikalises teoorias, mis on inimeste aju toimimise hüpoteeside kogum.

Freudi jaoks põhineb ego, et iga psüühiline sündmus on määratud eelnevate sündmuste, st õnnetuste puudumise tõttu. Ego põhineb ka teadvuse olemasolul, mis avaldub vaimses elus erinevalt.

Lisateave psühhoanalüüsi kohta.

Muuda egot

Alter ego on sõna otseses mõttes tõlgitud "teise enese" või "muu enesena". See seisneb teise isiksuse juures oleva teise isiksuse olemasolus.

Näiteks kirjanduses on alter ego siis, kui antud autor toodab lugu teise isiku vaatenurgast, eeldades, et ta on isiksus, kes erineb tema enda ülesehitamisest.

Juba psühhoanalüüsi harus võib alter egot pidada patoloogiliseks sümptomiks, näiteks düsotsiatiivseks identiteedihäireks.

Lisateave Alter Ego tähenduse kohta.